KOVVS + RKVS
punane - KOVVS (01.01.2021); roheline - RKVS (01.01.2021)
Kohaliku omavalitsuse volRiigikogu valimise seadus
1. peatükk ÜLDSÄTTED
Valimissüsteemi alused
Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi vol
Riigikogul on 101 liiget.
Riigikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Igal valijal on üks hääl.
Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
V
Korralimiste aeg
Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev.
Täiendavatevalimiste toimumise aeg
Riigikogu korralised valimisted toimumise alused ja aeg
Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu, korraldatakse valimisringkondades, mille nimekirjades rohkem volikogu asendusliikmeid ei ole, volikogu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teatab volikogu esimees või aseesimees, nende puudumise korral vallavanem või linnapea valla või linna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul.
Valla või linna valimiskomisjon määrab oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega valimispäeva viie päeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest. Valimised toimuvad hiljemalt 30. päeval pärast valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumist. Volikogu täiendavatvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
Riigikogu korralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse punkti 3 alusel vähemalt kolm kuud enne valimiste päev on pühapäev.
Valla või linna valimiskomisjon kehtestab oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega täiendavate valimiste toimingute tähtajad ning avalikustab need kolme päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
Täiendavaid valimisi ei korraldata kohaliku omavalitsuse volikogu a.
Erakorraliste valimiste toimumise alused ja aeg
Riigikogu erakorralisteled valimistele vahetult eelneval kolmekuulisel ajavahemikul.
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste aeg
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse tekkimisel kohalike omavalitsuste üksuste ühinemise tõttu korraldatakse moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised käesoleva seaduse §-s 2 ettenähtud ajal.
Kui asjaomased kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad korraliste valimiste vahelisel perioodil, korraldatakse ühinemisel moodustuva uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised enne käesoleva ed kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse punkti 3 alusel:
1) Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 89 ja 119 ettenähtud juhtudel kolme päeva jooksul, arvates väljakuulutamiskohustuse tekkimisest;
2) Eesti Vabariigi põhiseaduse §-lõikes 24 ettenähtud aega.
Ühinemisel moodustuva uue kohaliku omavalitsuse üksjuhul kolme päeva jooksul, arvates rahvahääletuse tulemuste volikogu valimisi ei korraldata korraliste valimiste vahelisel perioodil, kui Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta jõustub vähem kui üks aasta ennRiigi Teatajas avaldamisest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 297 ettenähtud valimispäeva.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul määrab valla või linna valimiskomisjon oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega valimispäeva kümnjuhul võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised kolme päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsuse määruse jõustumisest haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta. Vle või peaministrile umbusalduse avaldamise päevast.
Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 90. 20 ja hiljemalt 40 päeval pärast valimiste väljakuulutamist. V
Riigikogu erakorraliste valimiste päeva määrab Vabariigi President. Erakorraliste valimiste päev on pühapäev.
Hääletamis- ja kandideerimisõigus
Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 168-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes:
1) elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
2) .
Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust kinnipidamiskohas.
Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa LiiduEesti kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 218-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
Vol.
Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
Välismaalane
Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
2. peatükk AGITATSIOON
Agitatsiooni piirang
Hääletamisruumis on valimisagitatsioon keelatud.
Poliitilise välireklaami keeld
3. peatükk VOLIKOGU LIIKMETE ARV JA VALIMISRINGKONNAD
Volikogu liikmete arvu määramine
Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv.
Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Volikogu liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt:
1) üle 2000 elaniku – vähemalt 13 liiget;
2) üle 3500 elaniku – vähemalt 15 liiget;
3) üle 5000 elaniku – vähemalt 17 liiget;
4) üle 7500 elaniku – vähemalt 19 liiget;
5) üle 10 000 elaniku – vähemalt 21 liiget;
6) üle 30 000 elaniku – vähemalt 25 liiget;
7) üle 50 000 elaniku – vähemalt 31 liiget;
8) üle 300 000 elaniku – vähemalt 79 liiget.
Volikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva.
Volikogu avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
Valimisringkondade moodustamine
Volikogu moodustab valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna. Üle 300 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses moodustab volikogu kaheksa valimisringkonda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4^1 teises lauses nimetatud juhul.
Mitu valimisringkonda võib moodustada:
1) üle 50 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses;
2) viimase kahe valimisperioodi jooksul ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksuses;
2^1) ühinemise tulemusel moodustuvas kohaliku omavalitsuse üksuses;
3) kohaliku omavalitsuse üksuses, milles on moodustatud osavallad või linnaosad.
(2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul määrab volikogu, millise valimisringkonna kandidaatide poolt hääletab valija, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna täpsusega.
Mandaatide arv moodustatavates valimisringkondades ei või olla väiksem kui kolm.
(3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste või kohaliku omavalitsuse üksuste gruppide kaupa, lõike 2 punktis 2^1 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste või mitme ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kaupa.
Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa.
(4^1) Kui Tallinnas ei ole linnaosasid moodustatud, moodustatakse valimisringkonnad viimaste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimisringkondade jaotuse ja piiride järgi, kui Tallinnas olid valimisringkonnad moodustatud linnaosade kaupa. Kui Tallinnaga ühineb mõni vald või linn, siis moodustab see eraldi valimisringkonna.
Volikogu otsuses valimisringkondade moodustamise kohta määratakse ringkondade numeratsioon, piirid ning mandaatide arv igas ringkonnas.
Valimisringkonnad moodustatakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva.
Volikogu avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
Mandaatide jaotamine valimisringkondade vahel
Volikogu jaotab mandaadid valimisringkondade vahel, lähtudes valijate arvust rahvastikuregistri andmete põhjal valimisaasta 1. juuni seisuga,ALIMISRINGKONNAD
Valimisringkonnad
Riigikogu valimised toimuvad 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas:
valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa;
valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa;
valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa;
valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa;
valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa;
valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa;
valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa;
valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa;
valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn);
valimisringkond nr 10 – Tartu linn;
valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa;
valimisringkond nr 12 – Pärnumaa.
Mandaatide jaotamine valimisringkondade vahel
Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt:
1) valijate koguarv jagatakse volikogu liikmete arvuga 101;
2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga;
3) iga valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale;
4) käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest.
Tallinnas jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut järgides, arvestades, et valijate koguarv jagatakse jagamata jäänud mandaatide arvuga.
Valimisjaoskondade moodustamine
Toimingud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse valimisteks teevad asjaomased volikogud kokkuleppel järgmised toimingud:
1) määravad uue volikogu liikmete arvu, lähtudes käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 2 ettenähtust ning uue valla või linna territooriumil elavate elanike arvust rahvastikuregistri andmete alusel määramise aasta 1. jaanuari seisuga;
2) moodustavad uue valla või linna territooriumil valimisringkonnad, lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–5 ettenähtust.
Mandaatide jaotamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 ettenähtust ning uue valla või linna territooriumil elavate valijate arvust rahvastikuregistri andmete alusel mandaatide jaotamise aasta 1. jaanuari seisuga.
Asjaomased valla- või linnavalitsused moodustavad kokkuleppel valimisringkondade territooriumil valimisjaoskonnad, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 ettenähtust.
K
Valijate arv saadakse valimiste väljakuulutamise kuu esimese kuupäeva seisuga Eesti Rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmete põhjal.
Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valimiskomisjonile valijate arvu maakondade ja Tallinnas linnaosade kaupa kolme tööpäeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest.
Vabariigi Valimiskomisjon avalikustab käesolevas paragrahvis lõikes 1 nimetatud otsused ja korraldused võtavad asjaomased valla- või linnavolikogud ja valla- või linnavalitsused vastu enne kõigi haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldavate dokumentide esitamist valdkonna eest vastutavale ministrile. viivitamata.
Valimisjaoskondade moodustamine
4. peatükk VALIMISTE KORRALDUS
1. jagu Vabariigi Valimiskomisjonid
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus
Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, lahendada kaebusi, valvata valla ja linna valimiskomisjonide ningteha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Vabariigi Valimiskomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus:
1) teha valimiste korraldajale ja valla või linna valimiskomisjonile ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks;
2) tühistada eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval;
3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või lilas, linnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt;
4) mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt;
5) kõrvaldada seadust rikkunud valla või linna valimiskomisjoni liige valimiskomisjoni liikme ülesannete täitmisest;
6) esitada Riigikohtule protest valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele.
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni pädevus
Valla ja linna valimiskomisjoni ülesanne on registreeridamoodustamine
Vabariigi Valimiskomisjoni volitused käesoleva seaduse nõuete kohaselt esitatud kandidaadid, teha kindlaks valla või linna hääletamis- ja valimistulemused ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel.
Valla ja linna valimiskomisjoni moodustamine
Valla ja linna valimiskomisjonil on vähemalt viis liiget.
Valla ja linna vtavad neli aastat.
Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed on:
1) Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik;
2) Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik;
3) õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik;
4) riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik;
5) riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör;
6) riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik;
7) Audiitorkogu juhatuse nimetatud infosüsteemide audiitor.
Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva.
Valla ja likümnendal päeval ennae valimiskomisjonide volitused kestavad kuni komisjoni uue koosseisu nimetamisenite lõppemist.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni esimees on valla- või linnasekretär. Kui valla- või linnasekretäri äraoleku ajaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 5 alusel määratud asendaja, täidab valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid valla- või linnasekretäri asendaja.
Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetab oma otsusega volikogu valla- või linnasekretäri ettepanekul.
Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ka kuni kaks asendusliiget, kes asuvad komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on lõppenud.
Valla ja linna valimiskomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmehe ja aseesimehe valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast valimiskomisjoni esimesel koosolekul. Vabariigi Valimiskomisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiskomisjoni volituste hualgaust.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus.
Valla ja linna valimiskomisjoni asukoha määrab valla- või linnavalitsus ning avalikustab selle.
Valla ja linna valimiskomisjon määrab oma tööaja ning avalikustab selle. Ajavahemikus kandidaatide registreerimiseks esitamise algusest kuni kandideerimisest loobumise viimase päevani peab valimiskomisjon töötama igal tööpäeval.
Valla ja linna vliikmele nimetab tema ametisse nimetaja asendusliikme.
Riigikohtu esimees võib nimetada kohtuniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks üksnes nimetatava nõusolekul ning pärast kohtu esimehe arvamuse ärakuulamist.
Vabariigi Valimiskomisjoni liige
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni liikmeks võib olla Eesti kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kellel on hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Valimiskomisjoni liikme püsiv elukoht ei pea olema selles vallas või linnasge peab olema hääletamisõiguslik käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt:
1) tema tagasiastumisega;
2) tema surmaga;
3) tema asumisega erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajaks;
4) tema registreerimiseks esitamisega kandidaadiks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel;
5)
Valla ja linna vesitamisega kandidaadiks registreerimiseks Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel;
5) tema asumisega valimiste korraldajaks.
Vabariigi Valimiskomisjoni liikme võib ennetähtaegselt valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud volikoguametiisik või organ oma põhistatud otsusega kas omal algatusel või vVabariigi Valimiskomisjoni ettepanekul.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites erapooletu ja sõltumatu.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna, valimisliidu ega kandidaadi poolt ega vastu.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni töökorraldus
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Valimiskomisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema äraolekul juhatab komisjoni koosolekut kuni uue aseesimehe valimiseni komisjoni noorim liige.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni koosolek on avalik ja see protokollitakse.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni otsused ja koosolekute protokollid avalikustatakse.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli.
Ku
Vabariigi vValla ja linna vimiskomisjon kehtestab otsusega oma töökorra.
Kui Vabariigi Valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused.
Valla ja linna vbariigi Valimiskomisjoni moodustamine uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valiliige saab tasu valimiste ettevalmistamise ja korral
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetavad asjaomased volikogud kokkuleppel asjaomaste valla- või linnasekretäride ettepanekul valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1, 2 ja 6 ettenähtut järgides.
Valla ja linna valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete seast. Komisjoni esimehe vodamise eelarvest komisjoni koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest. Vabariigi Valimiskomisjoni liikme tunnitasu suurus on 10-kordne Vabariigi Valitsused kehtestavad kuni uue kohaliktud tunni töötasu alammäär. Töötasu omavalitsuse üksuse valla- või linnasekretäri ametissenimetamiseni.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused võtavad asjaomased valla- või linnavolikogud vastu enne kõigi haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldavate dokumentide esitamist valdkonna eest vastutavale ministriksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni töökorras.
Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamise korraldab Riigikogu Kantselei.
2. jagu Valimiste korraldajad
Valimiste korraldajad
Kohaliku omavalitsuse vol
Riigikogu valimisi korraldavad:
1) riigi valimisteenistus;
2) valla- ja linnasekretärid;
3) jaoskonnakomisjonid.
Riigi valimisteenistuse moodustamise kord sätestatakse Riigikogu valimise seaduses.;
4) häältelugemiskomisjonid.
Valla- ja linnasekretäri ametisse nimetamise ja asendamise kord sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.
Valla või linna häältelugemiskomisjoni ülesandeid Riigikogu valimistel täidab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras moodustatud valla või linna valimiskomisjon.
Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik ei saa olla samal ajal erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindaja või kandidaat.
Valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistäesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt ja valdama eesti keelt.
Valimisi korraldava isiku püsiv elukoht ei pea olema selles isik ja teda abistav isik on oma ülesandeid täites sõltumatu ja ta ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu.
Valimisi korraldaval isikul, vallas- või linnas.
Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik on omavalitsuse ametnikul või töötajal või muul isikul on õigus saada tasu valimiste korraldamisega seotud ülesannete täitmise eest.
Riigi valimisteenistus
Riigi valimisteenistus on Riigikogu Kantselei struktuuriüksus, mis on käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi valimise seadusest, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevate ülesandeidnete täites sõltumatu ja ta ei või agiteerida erakonna, valimisliidu ega kandidaadi poolt ega vastu.
Valimisi korraldavmisel iseseisev.
Riigi valimisteenistust juhib riigi valimisteenistuse juht. Valimisteenistuse juhi ja asejuhi nimetab ametikohale Riigikogu Kantselei direktor kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga.
Riigi valimisteenistuse ametnikud nimetab ametikohale ja töötajatega sõlmib töölepingu Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul.
Valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve on eral disikul, valla- või linnavalitsuse ametnikul või töötajal või muul isikul on õigus saada tasu valimiste korraldamisega seotud ülesannete täitmise eesteisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest ja sisaldab riigi valimisteenistuse käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi valimise seadusest, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikke investeeringuid ja tegevuskulusid. Valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ettenähtud vahendite sihipärase kasutamise ja eelarve täitmise eest vastutab riigi valimisteenistuse juht. Riigi valimisteenistus esitab Vabariigi Valimiskomisjonile eelmise kalendriaasta eelarve täitmise aruande järgmise aasta esimese kvartali jooksul.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Vabariigi Valimiskomisjon.
Riigi valimisteenistuse pädevus
Riigi valimisteenistuse ülesanne on:
1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus;
1^1) tagada hääletamise korraldamisel valijate nimekirja kasutamine elektrooniliselt;
2) valvata valimiste korraldajate tegevuse järele;
3) korraldada valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus;
4) täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
Ülesannete täitmiseks riigi valimisteenistus:
1) annab valimiste ühetaolisuse tagamiseks valimiste korraldajatele kirjalikke juhendeid;
2) annab valimiste korraldajatele täitmiseks kohustuslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi;
3) koostab valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve projekti;
4) jaotab kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga valimiste korraldamiseks eraldatud raha ning kehtestab valla- ja linnasekretäridele ning jaoskonnakomisjonidele eraldatud raha kasutamise korra;
5) tagab valimiste korraldamiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu ning haldab valimiste infosüsteemi;
5^1) kehtestab valimisvahendite ja väljaspool elukohajärgset valimisringkondta hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoskonnakomisjonidele edastamise korra ning jaotuspiirkonnad;
5^2) kehtestab valimisvahendite kasutamise ja säilitamise korra;
6) juhendab ja koolitab valimiste korraldajaid ning valla ja linna valimiskomisjone;
7) võib seadust või riigi valimisteenistuse korraldust rikkunud valimisi korraldava isiku kõrvaldada valimiste korraldamiselt;
8) teeb vajaduse korral Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud otsuste tegemiseks.
Riigi valimisteenistuse kirjalikule korraldusele kirjutab alla riigi valimisteenistuse juht. Kirjalik korraldus jõustub selle allakirjutamisel.
Maakonna valimisjuht
Maakonna valimisjuhi pädevus
Valla- ja linnasekretäri pädevus
Valla- javõi linnasekretäri ülesanne on korraldada valimised vallas javõi linnas, juhendada jaoskonnakomisjone ningja täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
Ülesannete täitmiseks valla- javõi linnasekretär:
1) annab jaoskonnakomisjonidele täitmiseks kohustuslikke juhiseid;
2) otsustab jaoskonnakomisjoni kulud, lähtudes riigi valimisteenistuse jaotatud vahendite suurusest;
3) otsustab jaoskonnakomisjoni liikme tasustamise jaoskonnakomisjoni esimehe ettepanekul;
4) otsustab häältelugemiskomisjoni liikme tasustamise.
Valla- või linnasekretäri teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. Tallinna linnasekretär võib oma valimiste korraldamisega seotud ülesandeid täitma volitada ka teisi linna ametnikke või töötajaid, teavitades sellest riigi valimisteenistust.
V
Valimiste korraldaja abistamine
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus on kohustatud oma pädevuse piires valimiste korraldajat valimiste korraldajamisel abistaminea.
Valimiste korraldaja abistamine toimub Riigikogu valimise seaduse §-s 18 ettenähtut järgidl on õigus pöörduda valimiste korraldamisega seonduvas küsimuses kirjalikult riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või ameti- või muu asutuse poole. Valimiste korraldaja pöördumisele tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul arvates selle saamisest.
Valimisjaoskondade moodustamine
Iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. Valimisjaoskonnal on hääletamisruum või hääletamisruumid, kus korraldab hääletamist jaoskonnakomisjon.
Valla- või linnavalitsus määrab hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva määrusega kindlaks:
1) valimisjaoskondade arvu, piirid ja numeratsiooni ning milliseid hääletamisliike iga jaoskond korraldab;
2) hääletamisruumide asukohad eelhääletamise päevadel ja valimispäeval;
3) vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva. Rohkem kui ühe valimisjaoskonna võib määrata riigi valimisteenistuse loal.väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda;
4) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on rahvastikuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisiti, muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata riigi valimisteenistust.
Hääletamisruum või hääletamisruumid võivad igal eelhääletamise päeval asuda erinevas asukohas. Riigi valimisteenistuse loal võib valla- või linnavalitsus määrata, et valimisjaoskonnal on samal eelhääletamise päeval avatud rohkem kui üks hääletamisruumKäesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse koostamiseks kannab valla- või linnavalitsus samas lõikes toodud andmed rahvastikuregistrisse.
Valimisjaoskonna hääletamisruum või hääletamisruumid võivad igal eelhääletamise päeval asuda erinevas asukohas.
Jaoskonnakomisjoni moodustamine
Hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnas moodustab volikogu territooriumil moodustab kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni.
Volikogu nimetab otsusega valla- või linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva.
Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad selles vallas või linnas valimistel osalevad erakonnad ja valimisliidud.
Valimistel osalev erakond või valimisliit võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.
Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek.
Kui erakonnad ja valimisliidud kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem, kui on erakondadel ja valimisliitudel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri ettepanekul.
Kui erakondade ja valimisliitude esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui on erakondadel ja valimisliitudel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks.
Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtut järgides vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni asendusliiget.
Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib jaoskonnakomisjon oma liikmete hulgast.
Jaoskonnakomisjoni pädevus
Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine valimisjaoskonna territooriumil hääletamisruumides, valija elukohas või asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevaringses hoolekandeasutuses, teha kindlaks valimisjaoskonna hääletamistulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
Jaoskonnakomisjoni töökorraldus
Kui jaoskonnakomisjoni liige ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda jaoskonnakomisjoni esimehe kutsel asendusliige, kellel on kõik jaoskonnakomisjoni liikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Valla- või linnasekretäri loal võib erandjuhul jaoskonnakomisjoni töös osaleda ka muu isik.
Jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus.
Jaoskonnakomisjoni moodustamine uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetab valla või linna valimiskomisjon jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtut järgides. Sel juhul teeb käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja valla- või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees.
Valimiste vaatlemine
Igaühel on õigus vaadelda vVabariigi Valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid.
Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end esitlema.
Vaatlejal on õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid.
Vaatleja ei või segada valija hääletamist ega vVabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes.
Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks.
Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid tingimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine vVabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja korralduste kohaselt.
5. peatükk VALIJATE ARVESTUS
Valijate arvestuse pidamine
Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris.
Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus.
Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse lõikes 2 toodud andmete ja isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) isikukood;
4) kodakondsuse andmed;
5) teovõimetuks tunnistamise andmed;
6) elukoha aadress;
7) viibimiskoha aadress.
Valla- või linnasekretär võib volitada käesolevas peatükis sätestatud valla- või linnasekretäri ülesandeid täitma valla- või linnavalitsuse või selle allasutuse ametniku või töötaja, teavitades sellest rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.
Käesolevas peatükis sätestatud valla- ja linnasekretäri toimingute peale võib esitada kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule.
Euroopa Liidu kodaniku teavitamine hääleõiguslikkusest volikogu valimistelValijakaart
Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab teatisevalijakaardi koostamise ja saatmise Euroopa Liidu kodanikule, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 5 lõigetele 1, 3 ja 4 õigus hääletamisest osa võtta, hiljemalt 70. päeval enne valimispäeva.
Teatisevalijale hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Valijakaarti ei saadeta valijale, kelle elukoha aadress on rahvastikuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega ja kelle viibimiskoha aadressi ei ole rahvastikuregistrisse kantud.
Valijakaardile kantakse:
1) valija ees- ja perekonnanimi;
2) valija sünniaasta;
3) valija elukoha aadress;
4) teave valija hääletamis- ja kandideerimisõiguse teostamise korra kohta ja olemasolu korral viibimiskoha aadress;
4) valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
5) selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number, mille valijate nimekirja valija kantakse;
56) teave kandideerimise ja hääletamise korra kohta.
Valijate teavitamine hääletamise võimalustest
Rhääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval;
7) muu teave hääletamise kohta.
(2^1) Valija võib tellida elektroonilise valijakaardi. Elektroonilise valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse rahvastikuregistri vastutavale töötleja korraldab valimiste teabelehe koostamise ja saatmise hiljemalt kümnendal päeval enne valimispäeva. Valijale, kellel on Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress, saadetakse teabeleht elektrooniliselt.
Valimiste teabelehele kantakse:
1) teave hääletamisõiguse tingimuste kohta;
2) teave hääletamisvõimle Eesti teabevärava kaudu. Järgmistel valimistel ja rahvahääletustel saadetakse valijale või hääletajale elektrooniline valija- või hääletajakaart ilma, et oleks vaja taotlust uuesti esitada. Elektroonilise valijakaardi tellinud valijale saadetakse elektrooniline valijakaart ka siis, kui tema elukoha aadress on rahvastikuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
Valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks. Valla- või linnasekretär vaatab avalduste kohtaos vallas või linnas;
3) muu teave hääletamise kohtaijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast.
Valijate nimekiri
Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja edastab valijate nimekirjatrükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse riigi valimisteenistusele hiljemalt 2513. päevalks enne valimispäeva.
Valijate nimekirja pidkoostamise aluseks on käesoleva seaduse lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja pidkoostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha ja viibimiskoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.
Valijate nimekirja ei kanta andmeid isiku kohtaisikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.
Valija kohta kantakse valijate nimekirjaselle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress valimist 30. päevale eelnne va 30. päeva seisuglimispäeva. Kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud valija elukoha aadressi ja on olemas viibimiskoha aadress, kantakse valijate nimekirja tema viibimiskoha aadress selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoht 30. päeval enne valimispäeva. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valijate nimekirja tema elukoht valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsuseg käesoleva seaduse lõike 2 punkti 4 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja.
Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elu- või viibimiskoha aadress;
4) valimisringkonna number käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aadressiandmete alusel 30. päeval enne valimispäeva;
5) märge valijale hääletamissedeli väljastamise kohta ning andmed hääletamise aja ja koha ko.
Valijad kantakse valijate nimekirja nende perekonnanimede tähestikulises järjekorras.
Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla riigi valimisteenistuse juhta.
Valijate nimekirja avalikkus
Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.
Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral riigi valimisteenistuse asukohasloal vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil.
Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine
Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigau, esitab ta vigadea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga läbivalijate nimekirja koostajaga viivitamata läbi, vastab avaldajale ning vasteavitab avaldajale. Vea parandamise korral edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja paranduse riigi valimisteenistuseuse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.
Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.
Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile.
Valijate nimekirjas muudatuste tegemine
Valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui:
1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.
Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlevalijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.
Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid muudetakse selliselt, et see toob kaasa muudatuisiku kandmise valijate nimekirjas, edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja muudatuse riigi valimisteenistteavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata.
Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusele.
.
Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.
Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.
Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid.
Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid.
Teavitamiskohustus
() Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid 16–17-aastase isiku kohta, kes tu ning see tehakse jaoskonnakomisjonileb valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistada, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule 16–17-aastase isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka 16–17-aastase isiku sugulasteliivitamata teatavaks.
6. peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE
Erakond
Vol
Riigikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel 90 päeva enne valimispäeval.
Erakond osaleb volRiigikogu valimistel oma nime all.
Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel valla või linna valimiskomisjoniriigi valimisteenistusele kirjaliku teatise, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik.
Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut.
Valimisliit
Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing, mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel ja mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil.
Valimisliidu nimetus sisaldab sõna „valimisliit”.
Valimisliit esitatakse valla või linna valimiskomisjonile registreerimiseks varemalt 60. päeval ja hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva.
Valimisliidu kandidaatide registreerimiseks esitab valimisliidu volitatud esindaja valla või linna valimiskomisjonile teatise. Teatises esitatakse:
1) valla või linna nimi, mille volikogu valimisteks valimisliit moodustatakse;
2) valimisliidu nimi;
3) kirjalik seltsinguleping, milles sisalduvad vähemalt kahe valimisliitu juhtima õigustatud isiku nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid;
4) valimisliidu moodustanud hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike nimed, isikukoodid ja allkirjad.
Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poole eelmise valimisliidu moodustajatest on ka uue valimisliidu moodustajateks. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime.
Valla või linna valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud valimisliidu kolme päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumentide saamist.
Valla või linna valimiskomisjon ei registreeri valimisliitu, kui selle registreerimiseks esitamise tähtaja jooksul ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumente või neis on puudusi või vigu või kui käesolevast seadusest tulenevalt ei ole valimisliidu moodustamine lubatud.
Üksikkandidaat
Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik (§ 5 lõiked 5 ja 4 lg 4–6). Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel teha iga isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 54 lõigete 1, 3 ja 4–3 kohaselt.
Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas.
Kandideerimisdokumendid
Riigi valimisteenistus valmistab ette ja avaldab kandideerimisdokumentide näidised ning tagab võimaluse esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt.
Kandideerimisavaldus
Kandideerimisavalduses isik:
1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina;
2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses volRiigikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele;
3) esitab käesoleva paragrahvi lõigetkes 2–3 sätestatud andmed.
Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) erakondlik kuuluvus;
4) elukoha aadress;
5) sidevahendite numbrid;
6) kontaktandmed;
7) andmed hariduse kohta;
8) töökoht ja amet.
Euroopa Liidu kodanik esitab kandideerimisavalduses täiendavalt kodakondsuse andmed.
Riigi valimisteenistus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3, 6, 7 ja 8 ning lõikes 3 sätestatud andmed.
Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime.
Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse.
Kandidaatide nimekiri
Erakond või valimisliit koostab:
1) kandidaatide ringkonnanimekirjad;
2) Tallinnas lisaks kandidaatide ülelinnalise nimekirja.
Registreerimiseks esitatud kandidaat peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas.
Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas.
Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna või valimisliidu kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik.
Erakond või valimisliit võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja.
Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond või valimisliit.
Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide ülelinnalisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna või valimisliidu kõik volitatud esindajad.
Kandidaatide registreerimiseks esitamine
Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist ja valimisliit pärast valimisliidu registreerimist.
Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval kell 18.00.
Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond või valimisliit valla või linna valimiskomisjonile:
1) kandidaatide registreerimise avalduse;
2) kandidaatide ringkonnanimekirjad;
2^1) Tallinnas lisaks kandidaatide ülelinnalise nimekirja;
3) iga kandidaadi kandideerimisavalduse.
Üksikkandidaat esitab valla või linna valimiskomisjonile:
1) kandidaadi registreerimise avalduse;
2) kandideerimisavalduse.
Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine
Valla või linna valimiskomisjon peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust.
Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna või valimisliidu volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja.
Kui valla või linna valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse.
Kui erakond, valimisliit või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab valla või linna valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuiks.
Kui kandidaat kustutatakse isikliku avalduse alusel registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast, tagastab valla või linna valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond või valimisliit kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea.
Kui erakond, valimisliit või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 40. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond, valimisliit või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 38. päeval enne kella 18.00.
Kandidaatide registreerimine
Valla või linna valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva.
Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade ja valimisliitude nimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade ja valimisliitude kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega.
Kui käesoleva seaduse lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumentide esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumentides vigu, jätab valimiskomisjon registreerimata:
1) kõik erakonna või valimisliidu poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 35 lõike 3 punktis 1, 2 või 2^1 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi;
2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumentides on olulisi puudusi;
3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 ja 6 ettenähtud nõuetele.
Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab valla või linna valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse.
Valla või linna valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui:
1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist;
2) kandidaat sureb;
3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele.
Valla või linna valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 5 ja 6 ettenähtud nõuetele, või kui Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikohtu otsusega on tunnistatud kehtetuks otsus, millega jäeti kandidaat registreerimata.
Registreerimisotsust võib tühistada ja registreerimata jäetud isikut registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.
Kandidaatide täiendav registreerimiseks esitamine
Kui mõnes valimisringkonnas on registreerimiseks esitatud kandidaate niisama palju või vähem, kui selles ringkonnas on mandaate, pöördub valla või linna valimiskomisjon erakondade ja selles vallas või linnas registreeritud valimisliitude poole ettepanekuga kandidaatide täiendavaks esitamiseks ning valijate poole üksikkandidaatide täiendavaks esitamiseks. Täiendavalt esitatud kandidaadid registreeritakse koos esialgselt registreerimiseks esitatud kandidaatidega hiljemalt 15. päeval enne valimispäeva.
Kandidaatide täiendavaks registreerimiseks esitamisel ja registreerimisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-de 35–37 nõudeid.
Kui 15. päeval enne valimispäeva on mõnes valimisringkonnas kandidaate registreerimiseks esitatud niisama palju või vähem, kui on selles ringkonnas mandaate, võtab valla või linna valimiskomisjon vastu otsuse valimiste kuni ühe kuu võrra edasilükkamise kohta selles vallas või linnas. Sellisel juhul koostab ja avalikustab valla või linna valimiskomisjon samaaegselt ka valimiste korraldamise ajakava.
Valimiste edasilükkamise korral käesoleva seaduse §-des 46–51 ja 7^1 . peatükis ettenähtut ei kohaldata.
Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekiri
Valla- või linnasekretär koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.
Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna või valimisliidu nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras.
Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg.
Valla- või linnasekretär edastab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja ülelinnalised nimekirjad. Riigi valimisteenistus koostab kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja.
Valla- või linnasekretär teavitab kõigist valla või linna kandidaatide koondnimekirja ja ülelinnalise nimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata riigi valimisteenistust. Riigi valimisteenistus teavitab parandustest ja muudatustest teisi valla- või linnasekretäre. Valla- või linnasekretär teeb kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja asjakohased parandused ja muudatused. Kandidaatide kandidaatide üleriigilise nimekirja.
Registreerimiseks esitatud kandidaadid peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas.
Kandidaatide arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra.
Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas. Kandideerimine ei ole seotud isiku elukohajärgse valimisringkonnaga.
Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise erakonna liige.
Erakond võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja.
Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond.
Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide üleriigilisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad.
Kandidaatide registreerimiseks esitamine
Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgneval tööpäeval. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse lõikes 4 nimetatud teatise esitamist.
Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 18.00.
Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond riigi valimisteenistusele:
1) kandidaatide registreerimise avalduse;
2) kandidaatide ringkonnanimekirjad;
3) kandidaatide üleriigilise nimekirja;
4) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
5) iga kandidaadi kandideerimisavalduse.
Üksikkandidaat esitab riigi valimisteenistusele:
1) kandidaadi registreerimise avalduse;
2) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
3) kandideerimisavalduse.
Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku kohta.
Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine
Riigi valimisteenistus peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust.
Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja.
Kui riigi valimisteenistusele ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse.
Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab riigi valimisteenistus kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks.
Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab riigi valimisteenistus talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea.
Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43. päeval enne kella 18.00.
Kandidaatide registreerimine
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.
Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade ringkonnanimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega.
Kui käesoleva seaduse lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumentide esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumentides vigu, jätab Vabariigi Valimiskomisjon registreerimata:
1) kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi;
2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumentides on olulisi puudusi;
3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning lõikes 5 ettenähtud nõuetele.
Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse.
Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui:
1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist;
2) kandidaat sureb;
3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning lõikes 5 ettenähtud nõuetele.
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning lõikes 5 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäeti registreerimata.
Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.
Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri
Riigi valimisteenistus koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.
Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras.
Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg.
Riigi valimisteenistus teavitab kõigist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valla- ja linnasekretäre, välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi ja laevade kapteneid, kes teevad asjakohased muudatused ja parandused kandidaatide koondnimekirja. Kandidaatide koondnimekirju ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva.
7. peatükk HÄÄLETAMISE KORD
Hääletamisruum
Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis või hääletamisruumides. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.
Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamist, on eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja Tallinnas lisaks ülelinnaline nimekiri
Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.
Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist, on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad.
Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.
Hääletamiskabiin
Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri, välja arvatud kabiinis, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavatele valijatele.
Hääletamiskast
Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust
Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri, välja arvatud kabiinis, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.
Hääletamiskast
Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskasti kasutatakse üksnes eelhääletamisel.
Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava.
Hääletamissedel
Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.
Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.
Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis ja laeval hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi riigi valimisteenistus.
Hääletamise aeg
Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
Eelhääletamine toimub:
1) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse lõike 2 punkti 3 alusel määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
2) teisest kuni esimese päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
3) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni;
4) kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni.
Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva ning valimispäeval ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.
Hääletamine
Valija hääletab tema elukohajärgse valimisringkonna territooriumil asuvas valimisjaoskonnas, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 47–49 ja 51 ning 7^1 . peatükis ettenähtud juhtudel.
Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi.
Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja valija elukoht asub selles valimisringkonnas.
Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja.ümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva riigi valimisteenistuse määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni;
3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00.
Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel valimispäeval.
Hääletamine
Valija hääletab selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 41–45, 47 ning 7^1 . ja 8. peatükis ettenähtud juhtudel.
Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja.
Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.
Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.
Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija.
Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta.
Eelhääletamine
Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 45 ettenähtud korras.
Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on saanud 16-aastaseks.
Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda toimuva eelhääletamise erisused
Valijal on käesoleva seaduse lõike 2 punktis 1 sätestatud ajal võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist ainult valija asukohas (§ 49), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 51).
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamisruumis toimuv eelhääletamine
Väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi.
Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja millises valimisringkonnas asub valija elukoht.
Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja.
Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.
Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse lõigetes 5–8 ja 11 ettenähtut järgides.
Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda valija asukohas toimuv eelhääletamine
Kui väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletada sooviv valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta kuni valimispäevale eelneva kolmanda päeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või käesoleva seaduse §-s 47 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.
Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse lõigetes 6–8 ja 11 ning § 48 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides.
Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses
Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel.
Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse §-s 47 ettenähtud jaoskonnakomisjonile.
Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse lõigetes 6–8 ja 11 ning § 48 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides.
Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse §-s 53 ettenähtut järgides.
Kodus hääletamine
Kui valija ei saa oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist.
Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse.
Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva kella 12.00-st kuni 20.00-ni ning valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni.
Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:
1) valija nime;
2) valija isikukoodi;
3) valija aadressi;
4) valija sidevahendi numbrit;
5) kodus hääletamise põhjust.
Kodus hääletamise taotlus registreeritakse. Kui kodus hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.
Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1–4, 6–8 ja 11 ettenähtut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna või valimisliidu ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.
Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 45 lõikes 10 sätestatud korras.
Hääletamine ilma valijate nimekirja kasutamata
Kui valijate nimekirja ei ole võimalik kasutada, paneb valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed.
Hääletamissedeliga ümbriku annab valija jaoskonnakomisjoni liikmele. Jaoskonnakomisjoni liikmed hoiavad hääletamissedeliga ümbrikku käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 sätestatud korras kuni neil on võimalik kontrollida valijate nimekirjast valija hääletamisõigust.
Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, siis:
1) elukohajärgse valimisringkonna valija hääletamissedeliga välimine ümbrik avatakse ja sisemine ümbrik lastakse elukohajärgselt hääletanud valijate hääletamiskasti;
2) väljaspool elukohajärgset valimiringkonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrik lastakse väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamiskasti.
Hääletamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke.
Kui valijat ei ole valijate nimekirjas, ta on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud või ta on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisringkonda pärast käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud aega, jäetakse valija hääletamissedeliga ümbrik arvestamata.
Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisringkonda antud häälte arvestamine
Jaoskonnakomisjon pakib viivitamata pärast väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamise lõppemist valijate hääletamissedelitega ümbrikud valdade ja linnade kaupa ning edastab need valla või linna valimiskomisjonile, kes edastab need riigi valimisteenistusele käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 5^1 alusel kehtestatud korra kohaselt.
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrik tuleb edastada valija elukohajärgsele valla või linna valimiskomisjonile hiljemalt valimispäeval kell 12.00.
Saanud hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib valla või linna valimiskomisjon valijate nimekirjast, kas valija elukoht on selles vallas või linnas.
Kui valijat ei ole kantud valijate nimekirja selles valimisringkonnas, jätab valla või linna valimiskomisjon valija hääletamissedeliga ümbriku arvestamata.
Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud toiminguid avab valla või linna valimiskomisjon välimised ümbrikud ning hoiustab sisemised hääletamissedelitega ümbrikud kuni hääletamistulemuste kindlakstegemise alguseni.
7^1. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE
Elektroonilise hääletamise korraldamine
() Elektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ja Riigikogu valimise seaduse 7^1 . peatükis sätestatud korras.
8. peatükk HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE
Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.
Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.
Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul.
Eelhääletamine
Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 39 ettenähtud korras.
Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on vähemalt 18-aastane.
Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva.
Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused
Valijal on eelhääletamise päevadel (lõige 2) võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda riigi valimisteenistuse või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas.
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel valla- või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas (§ 43), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 45).
Riigi valimisteenistus määrab hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 ettenähtud päevadel.
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis
Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja.
Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.
Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse lõigetes 3–6 ettenähtut järgides.
Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja valija elukoha aadressi. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas toimuv eelhääletamine
Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või käesoleva seaduse lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.
Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse lõigetes 4–6 ning lõigetes 1, 2 ja 4 ettenähtut järgides.
Elektrooniline hääletamine
Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses
Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel.
Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile.
Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse lõigetes 4–6 ning lõigetes 1, 2 ja 4 ettenähtut järgides.
Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse §-s 48 ettenähtut järgides.
Kodus hääletamine
Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist.
Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse, mille jaoskonnakomisjon registreerib. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(2^1) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse.
(2^2) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:
1) valija nime;
2) valija isikukoodi;
3) valija aadressi;
4) valija sidevahendi numbrit;
5) kodus hääletamise põhjust.
(2^3) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.
Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Kodus hääletamist korraldatakse käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 ettenähtut järgides.
Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja.
Välisriigis elava valija hääletamine Eestis
Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse lõike 2 esimeses lauses või lõikes 3 ettenähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas.
Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja.
Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.
Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse lõigetes 3–6 ettenähtut järgides.
Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 48 lõigetes 1 ja 2 ning lõigetes 2–6 ettenähtut järgides.
Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrik tuleb edastada valija elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
Jaoskonnakomisjon pakib valijate hääletamissedelitega ümbrikud valdade ja linnade kaupa ning edastab need valla- või linnasekretärile, kes edastab need riigi valimisteenistusele käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punkti 5^1 alusel kehtestatud korra kohaselt.
Valla- või linnasekretär edastab käesoleva seaduse lõike 2 punkti 5^1 alusel kehtestatud korra kohaselt saadud oma valla või linna valijate hääletamissedelitega ümbrikud asjaomastele jaoskonnakomisjonidele.
Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata.
Kui valija on hääletanud ühe korra, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta.
Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti.
Elektrooniliselt antud häälte arvestamine
7^1. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE
Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted
Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus.
Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.
Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega:
1) tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks;
2) elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse.
Riigi valimisteenistus:
1) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, elektroonilise hääletamise protokollistiku ja elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised juhendid;
2) korraldab seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavate juhtumite lahendamise;
3) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi testimise ajakava ja ulatuse ning testimise tulemused ja avalikustab tulemuste raporti;
4) korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise, mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele, käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile.
Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine
Riigi valimisteenistus seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmis hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva.
Elektroonilise hääletamise toimumise ajal edastab rahvastikuregistri volitatud töötleja riigi valimisteenistusele valijate nimekirja muudatused vähemalt üks kord päevas. Riigi valimisteenistus korraldab muudatuste elektroonilise hääletamise süsteemi kandmise vähemalt üks kord päevas.
Enne elektroonilise hääletamise algust loob riigi valimisteenistus elektrooniliste häälte salastamise võtme ja häälte avamise võtme. Ligipääsuvahendid häälte avamise võtmele jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel.
Valijarakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele ja hääle kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele. Operatsioonisüsteemid, millele rakendused luuakse, määrab riigi valimisteenistus kindlaks enne iga valimist.
Valijarakendusel on tugi vaegnägijatele.
Riigi valimisteenistus avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valijarakenduse, hääle kontrollrakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed.
Elektroonilise hääletamise kord
Valija saab käesoleva seaduse lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel hääletada elektrooniliselt käesoleva seaduse § 48^2 lõikes 1 sätestatud süsteemi kasutades.
Elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastatakse valija isik elektrooniliselt käesoleva seaduse § 48^2 lõike 3 punktis 1 sätestatud otsuses kirjeldatud korras.
Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.
Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga.
Valija saab pärast hääletamise kinnitamist teate hääle vastuvõtmise kohta.
Elektroonilise hääle muutmine
() Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse lõike 2 punktis 3 ettenähtud ajal;
2) hääletades hääletamissedeliga kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse §-s 40–43, 45 või 47 ettenähtud korras.
Elektroonilise hääle kontroll
Valijal on võimalik kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
Hääle kontrollrakenduse töötab välja riigi valimisteenistus Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva seaduse § 48^2 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Valija saab häält kontrollida piiratud aja jooksul piiratud arv kordi käesoleva seaduse § 48^2 lõike 3 punkti 1 alusel sätestatud nõuete kohaselt.
Elektroonilise hääle arvestamine
Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul (punkt 1) arvestatakse valija viimasena antud häält.
Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab riigi valimisteenistus valimisjaoskondade kaupa elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle valla- või linnasekretäridele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Valla- või linnasekretär edastab nimekirja jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke elektroonilise hääletamise kohta.
Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit.
Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata.
Elektroonilise hääletamise peatamine, lõpetamine ja mittealustamine
Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ning uuesti alustamisest.
Elektroonilise hääletamise mittealustamise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab, milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada.
Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine, teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada.
8. peatükk HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS
Hääletamise ettevalmistamine
Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused.
Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Eesti kodanik. Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus.
Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik. Hääletamise korraldajaks peab olema isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja edastamise välisesindustele. Valijate nimekirja kantakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadressiandmed, kui need on teada;
4) selle valimisringkonna number, mille kandidaatide koondnimekiri valijale saadetakse.
Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valijakaart hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva. Valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse käesoleva seaduse lõikes 2^1 sätestatud korras.
Valijakaardile kantakse:
1) valija ees- ja perekonnanimi;
2) valija sünniaasta;
3) valija elukoha aadress;
4) valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
5) välisesinduse aadress;
6) kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord;
7) kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev;
8) kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev;
9) välisesinduses hääletamise aeg;
10) elektroonilise hääletamise aeg;
11) muu teave hääletamise kohta.
Hääletamistaotluste esitamine
Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele.
Valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja:
1) lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia;
2) märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi.
Valija, keda ei ole alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirjas:
1) lisab taotlusele koopiad dokumentidest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt;
2) märgib välisriigis oleva elukoha aadressi;
3) märgib, kus oli tema viimane elukoht Eestis (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis.
Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis.
Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva.
Valimisdokumentide saatmine valijale
Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel:
1) hääletamissedeli;
2) valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja vastavalt alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja andmetele või käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punkti 3 või lõike 4 kohaselt;
3) kaks ümbrikku.
Kui alaliselt välisriigis elav valija on märkinud oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis Tallinna linnaosa täpsustamata, saadetakse talle valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekiri.
Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis märkinud Petseri maakonna, saadetakse talle valimisringkonna nr 11 kandidaatide koondnimekiri.
Kirja teel hääletamine
Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele.
Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud välisesinduse määratud päeval, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
Välisesindus koostab kirja teel hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle riigi valimisteenistusele arvestusega, et nimekiri laekuks riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija.
Elektrooniline hääletamine välisriigis
Hääletamine välisesinduses
Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal.
Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva.
Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või hääletamist korraldav isik valija nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis.
Välisesinduses hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate valijate nimekirja.
Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel
Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
Saanud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib riigi valimisteenistus, kas alaliselt välisriigis elav valija ei ole hääletanud mitu korda ja kas Eestis hääletanud alaliselt välisriigis elav valija on kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja.
Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja, jätab riigi valimisteenistus kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Kui valija on hääletanud mitu korda hääletamissedeliga ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata.
Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna linna häältelugemiskomisjon.
Riigi valimisteenistus edastab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud häältelugemiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva.
Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.
Ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab riigi valimisteenistus vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval, kus sedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel vastavalt käesoleva seaduse lõigetes 4–7 ettenähtule.
Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval
Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada riigi valimisteenistusele taotluse laeval hääletamise korraldamiseks.
Hääletamise laeval korraldab laeva kapten käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija hääletab laeval käesoleva seaduse § 42 lõigetes 3 ja 4 ettenähtut järgides. Laeval antud hääled arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse lõigetes 1 ja 7 ning § 48 lõigetes 4–7 ettenähtut järgides.
9. peatükk HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE
Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis
Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.
Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
Enne hääletamiskasti avamist koostab jaoskonnakomisjon hääletamissedelite arvestuslehe.
Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel olevate turvaelementide seisukorda.
Kodus hääletanute ja käesoleva seaduse lõike 3 punkti 1 alusel hääletamiskasti lastud hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.
Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu ning kannab need protokolli.
Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;
3) millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas;
Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab need viivitamata riigi valimisteenistusele. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.
Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda.
Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.
Väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega valimispäeval hääletanute sedelite hulka.
Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.
Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit,
2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks,
3) millele kirjutatud numbriga kandidaat ei kandideeri selles valimisringkonnas,
4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või
5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.
Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa, eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.
Hääletamissedelid, hääletamissedelite arvestusleht ja hääletamistulemuste protokoll edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile.
Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.
Elektrooniliselt antud häälte lugemine
Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20
Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa. Eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.
Hääletamissedelid, valijate nimekirjad ja hääletamistulemuste protokollid edastatakse viivitamata valla- või linnasekretärile.
Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.
Eelhääletamisel antud häälte lugemine
Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine
Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon.
Alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist alustab häältelugemiskomisjon valimispäeval varemalt kell 18.00. Ümbrike avamise juures peavad viibima vähemalt kolm häältelugemiskomisjoni liiget, sealhulgas Tallinna linna valimiskomisjoni esimees.
Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.
Häältelugemiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel iga valimisringkonna kohta kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 8 ja 9 sätestatut.
Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.
Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse iga valimisringkonna kohta vormikohane protokoll, millele kirjutab alla Tallinna linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma häältelugemiskomisjoni liikme suulisi korraldusi. Häälte lugemise juures viibiv isik ei või häälte lugemise ruumi kaasa võtta sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.
Hääletamistulemuste kindlakstegemine vallas ja linnas
Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab käesoleva seaduse lõikes 3 sätestatud häältelugemiskomisjon.
Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb häältelugemiskomisjon kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel.
Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib häältelugemiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsuse häältelugemiskomisjon.
Valla või linna, Tallinnas iga valimisringkonna hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult.
Elektrooniliselt antud häälte lugemine
Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00.
Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust.
Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus:
1) tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud;
2) eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus Riigikogu valimise seaduse § 48^3 lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele.
Riigi valimisteenistus teeb iga valimisringkonna kohta kindlaks:
Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus käesoleva seaduse § 48^3 lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele.
Riigi valimisteenistus teeb iga valimisjaoskonna ja alaliselt välisriigis hääletanud valijate kohta kindlaks:
1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitu ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.
Elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.
Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi. Häälte lugemise juures viibivad isikud ei või võtta häälte lugemise ruumi kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.
Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00.
Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata.
Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli.
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine
Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab valla või linna valimiskomisjon.
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate häälte lugemist alustab valla või linna valimiskomisjon valimispäeval kell 20.00. Ümbrike avamise juures peavad viibima vähemalt kolm valla või linna valimiskomisjoni liiget.
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.
Valla või linna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel valimisringkonna kohta kindlaks kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 7 ja 8 sätestatut.
Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse valimisringkonna protokoll, millele kirjutab alla valla või linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma valla või linna valimiskomisjoni liikme suulisi korraldusi.
Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla ja linna valimiskomisjonis
Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, eelhääletamisel väljaspool valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli, valijate nimekirja, hääletamissedelite arvestuslehtede ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta kindlaks hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel.
Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis või valijate nimekirjas olevatest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ja neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ega hääletamissedelite arvestuslehte ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon.
Valla või linna hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Hääletamistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
Valimistulemuste kindlakstegemine
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.
Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti häältest.
Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse.
Nimekirjamandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Ümberreastatud kandidaatidega ringkonnanimekirjas (lõige 4) saab nimekirjamandaadi kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel.
Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema ringkonnanimekirjas kandidaate.
Kui erakonna või valimisliidu kandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, jäävad temale antud hääled sellele erakonnale või valimisliidule. Kui üksikkandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaatidena on osa mandaate jaotamata, osutub valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanu.
Valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
Valimistulemuste kindlakstegemine Tallinnas
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.
Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
Nende erakondade või valimisliitude ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond või valimisliit saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna või valimisliidu mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide ülelinnalises nimekirjas eespool olev kandidaat.
Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade või valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.
Kompensatsioonimandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Kandidaatide ülelinnalises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.
Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.
Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.
Kui erakonna või valimisliidu kandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, jäävad temale antud hääled sellele erakonnale või valimisliidule. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
Valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
9. peatükk VOLIKOGU TÄIENDAVATE VALIMISTE ERISUSED
Täiendavate valimiste erisused
Täiendavad valimised viiakse läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis ettenähtud erisusi arvestades.
Täiendavatel valimistel saavad hääletamisest osa võtta isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4 ettenähtud tingimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub valimiste väljakuulutamise päeval selles vallas või linnas.
Täiendavatel valimistel saavad kandideerida isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 5 ja 6 ettenähtud tingimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub valimiste väljakuulutamise päeval selles vallas või linnas.
Täiendavateks valimisteks uut valla või linna valimiskomisjoni ega uusi jaoskonnakomisjone ei moodustata.
Täiendavate valimiste korral peab kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt 15 päeva.
Kui täiendavate valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks valla- või linnaeelarves vahendeid ei jätku, kaetakse valimistega seotud kulud valdkonna eest vastutava ministri või valitsusasutuse taotlusel ja näidatud ulatuses riigieelarvest. Täiendavate valimiste läbiviimiseks riigieelarvest saadud eraldis peetakse kinni vastava valla või linna järgmise aasta eelarvest. Vabariigi Valitsusel on õigus vähendada tagasimakstavat summat või vabastada vald või linn tagasimaksmise kohustusest.
Täiendavatel valimistel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 46–51 ja 7^1 . peatükis ettenähtut.
9^1. peatükk UUE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE VOLIKOGU VALIMISTE ERISUSED KORRALISTE VALIMISTE VAHELISEL PERIOODIL
Korraliste valimiste vahelisel perioodil toimuva uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste erisused
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud juhul viiakse uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis ettenähtud erisusi arvestades.
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel saavad hääletamisest osa võtta isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4 ettenähtud tingimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel saavad kandideerida isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 5 ja 6 ettenähtud tingimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub valimiste väljakuulutamise päeval ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.
Valla või linna valimiskomisjon kehtestab oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega valimistoimingute tähtajad ning avalikustab need kolme päeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamise päevast.
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel peab kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt 25 päeva.
Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 47 ja 48 ning 7^1 . peatükis ettenähtut. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda valija asukohas toimuv eelhääletamine (§ 49) ning hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 51) korraldatakse ainult ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Valla- või linnavalitsus määrab jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist valija asukohas või kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses.
10. peatükk VALIMISTE KULUD
Valimiste korraldamise kulud
Valla- või linnavalitsuse, valla ja linna valimiskomisjoni, valla- ja linnasekretäri ning jaoskonnakomisjoni kulud kaetakse valla- või linnaeelarvest.
Riigi valimisteenistuse kulud kaetakse riigieelarvest.
Rahvastikuregistri valijate arvestusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
–
11Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis
Kõigilt valla- või linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste ning alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.
Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.
Valimistulemuste kindlakstegemine
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.
Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.
Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.
Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9 , 3^0,9 , 4^0,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.
Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.
Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.
Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (lg 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
10. peatükk RIIGIKOGU ERAKORRALISTE VALIMISTE ERISUSED
Riigikogu erakorraliste valimiste erisused
Riigikogu erakorralised valimised viiakse läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis ettenähtud erisusi arvestades.
Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma otsusega Riigikogu erakorraliste valimiste toimingute järgmised tähtajad:
1) hääleõiguslike Eesti kodanike arvu esitamine (§ 7 lg 3);
2) valimisjaoskondade jaotuse muutmine (lg 3);
3) jaoskonnakomisjonide moodustamine ();
4) valijakaardi saatmine (§ 21);
5) erakondade nimekirja esitamine (lg 2);
6) kandidaatide registreerimiseks esitamine (§ 30);
7) kandidaatide registreerimine (§ 32);
7^1) eelhääletamise aeg (lg 2);
8) valijakaardi saatmine välisriigis ajutiselt elavale valijale (lg 5);
9) kirja teel hääletamise taotluste välisesindustele esitamine (§ 50);
10) kirja teel hääletamise hääletamissedelite laekumine (lg 2);
11) välisesinduses hääletamise aeg (lg 2).
Riigikogu erakorraliste valimiste korral peab kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt kümme päeva.
Erakorraliste valimiste korral kantakse valija selle valimisjaoskonna nimekirja, mille territooriumil valimiste väljakuulutamise päeval asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui valija elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja.
11. peatükk VALIMISTE KULUD
Valimiste korraldamise kulud
Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
Valijate arvestusega (5. peatükk) seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
Erakonna ja üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise aruanne
Valimiskampaaniaks kasutatud vahendid
Valimiskampaania kulud
12. peatükk AVALDUSED JA KAEBUSED
Avaldus puuduse kohta valimiste korralduses
Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (edaspidi avaldus puuduse kohta).
Avaldus puuduse kohta esitatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates.
Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise.
Avalduses puuduse kohta:
1) märgitakse avalduse esitaja nimi, isikukood ja sidevahendite andmed;
2) kirjeldatakse toimingut, mille kohta avaldus esitatakse.
Avaldus puuduse kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus.
Avaldus puuduse kohta vaadatakse läbi viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul selle esitamisest arvates. Läbivaatamise tulemustest ja võetud meetmetest teavitatakse avalduse esitajat viivitamata.
Kaebuse mõiste
Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav käesoleva seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja või valla või linna valimiskomisjoni toiming ja käesoleva seaduse §-s 66^1 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.
Kaebuse esitamise õigus
Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või
Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja käesoleva seaduse §-s 72^1 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.
Kaebuse esitamise õigus
Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.
Kaebusele esitatavad nõuded
Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
1) kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed;
2) kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja;
3) andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus;
4) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi;
5) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming ei ole seaduslik;
6) kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast otsusest või toimingust teada;
7) kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist;
8) kaebuse esitamise kuupäev.
Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna või valimisliidu kaebusele kirjutab alla erakonna või valimisliidu volitatud esindaja.
Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 64 ja § 66 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 62vaidlustatava toimingu kirjeldus;
4) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi;
5) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik;
6) kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast toimingust teada;
7) kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist;
8) kaebuse esitamise kuupäev.
Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja.
Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 68 lõikes 6 sätestatud korras. Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja.
Kaebuse läbivaatamine Vabariigi Valimiskomisjonis
Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates:
1) vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest või
2) käesoleva seaduse §-s 628 sätestatud avalduse läbivaatamisest.
Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates.
Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) kaebus rahuldada;
3) kaebus rahuldada osaliselt.
Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata.
Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
Kui huvitatud isik leiab, et valimiste korraldaja toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.
Kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis.
Kaebus valimiste korraldaja toimingu või valla või linna valimiskomisjoni või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates.
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valimisringkonna, valla või linna hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas korraldatakse kordushääletamine. Valimistulemus tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.
(1^1) Valimisjaoskonna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise korral saavad kordushääletamisel hääletada valijad, kes eelhääletamise ajal ja valimispäeval selles valimisjaoskonnas hääletasid
Kui huvitatud isik leiab, et valimiste korraldaja toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.
Kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis.
Kaebus valimiste korraldaja toimingu või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates.
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valla, linna, valimisringkonna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, vallas või linnas, valimisringkonnas või riigis korraldatakse kordushääletamine. Valimistulemus tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.
Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tühistanud eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsunud valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval.
Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 46–51 ja 7^1 . peatükis ettenähtut ei kohaldata.
11
Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 40–45 ja 47 ning 7^1 . ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata.
12^1. peatükk VASTUTUS
Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine
Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.
Poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine
Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine
Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.
12. peatükk LÕPPSÄTTED
Volikogu liikmete registreerimine ja nende volituste algamine
Valla või linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
Käesoleva seaduse §-s 67 ettenähtud juhul registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast kordushääletamise päeva, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut.
Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad valla või linna valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse avalikustamisele järgneval päeval.
(3^1) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab kolme tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda.
Täiendavatel valimistel või uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud juhul valitud volikogu liikmete volitused lõpevad samaaegselt käesoleva seaduse §-s 2 ettenähtud ajal valitud volikogu liikmete volitustega.
Valla või linna valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
Volikogu asendusliikmete registreerimine
Valla või linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed oma otsusega. Valla või linna valimiskomisjon edastab otsuse volikogu esimehele.
Asendusliikmed registreeritakse valimisringkondade kaupa erakondadele ja valimisliitudele, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti kehtivatest häältest. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, registreeritakse asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid.
Valimissringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele ja valimisliitudele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas tagapool.
Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas määratud järjestuses.
Lisamandaatide registreerimine
Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja valimisliitude võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud valla või linna valimiskomisjoni otsusega. Valla või linna valimiskomisjon edastab otsuse volikogu esimehele.
Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi nimekirjamandaatide jaotamisel (§ 56 lõige 5) või kompensatsioonimandaatide jaotamisel Tallinnas (§ 56^1 lõige 5) arvesse võtmata.
Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või valimisliidu võrdlusarv. Kui erakondadele või valimisliitudele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Hääletamissedelite ja valimisdokumentide säilitamine
Valla- või linnasekretär säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla- või linnasekretär hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle.
Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab riigi valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme.
Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirja säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis.
Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide, hääletamissedelite arvestuslehtede ning muude valimisdokumentide säilitamise korraldab valla- või linnasekretär.
Valimisvahendite säilitamise valimistevahelisel perioodil vallas ja linnas korraldab valla- ja linnavalitsus.
Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus valimistoimingute tegemise erisused haldusreformi teostamisel
Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalikud valimistoimingud tehakse käesolevas seaduses, haldusreformi seaduses ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
Kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks või kui nimetatud otsused ei ole samased, tehakse valimistoimingud hiljemalt 2017. aasta 19. juuliks järgmiselt:
1) ühinemisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete arvu kinnitab asjaomane maavanem, lähtudes käesoleva seaduse § 7 lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 ettenähtud järgmise koosseisu liikmete arvust selliselt, et volikogu liikmete arvuks määratakse ühinemise tulemusena moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvule vastav § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalne volikogu liikmete arv;
2) lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatust, moodustab asjaomane maavanem ühinemisel moodustuva uue valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine hõlmab kohaliku omavalitsuse üksusi, kes volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus on leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises;
3) asjaomane maavanem moodustab ühinemisel tekkiva uue valla või linna territooriumil valimisjaoskonnad ühinevates valdades või linnades eelmisteks valimisteks moodustatud valimisjaoskondade põhjal, lähtudes ühinevate valdade või linnade valitsuste kehtivatest määrustest valimisjaoskondade moodustamise kohta ning käesoleva seaduse §-s 22 sätestatust;
4) asjaomane maavanem nimetab ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude moodustatud valimiskomisjonide põhjal ühinemisel moodustuva valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja kuni kaks asendusliiget, järgides käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 ja § 17 lõikes 2 sätestatut, ja määrab valimiskomisjoni asukoha.
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul määratakse volikogu liikmete arvuks käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalsest lubatud volikogu liikmete arvust suurem arv, kui üks ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest on kinnitanud volikogu liikmete arvuks sellest suurema arvu.
Kui kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises, moodustab maavanem asjaomaste ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumil eraldi valimisringkonnad.
Valla või linna valimiskomisjon nimetab jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtut järgides. Sellisel juhul teeb §-s 23 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja valla- või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees.
Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni tehnilise teenindamise tagab maavalitsus.
Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni kulud, mis on seotud valimiste korraldamisega, kaetakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 sätestatut kohaldatakse ka haldusreformi seaduse teises peatükis nimetatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisel volikogu algatusel, kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuupäevaks teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid või kui nimetatud otsused ei ole samased.
–
Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Paragrahv 71 ja punkt 2 jõustuvad 2005. aasta 17. oktoobril.
Paragrahvi 72 punkt 1 jõustub 2002. aasta 21. oktoobril.
Paragrahvi 5 lõiked 1 ja 5, lõiked 1 ja 2, lõike 4 punkt 3 lõige 1 ja lõike 3 punkt 4 Euroopa Liidu kodanike kohta ettenähtu osas jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.
3. peatükk LÕPPSÄTTED
Riigikogu liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
Käesoleva seaduse §-s 73 ettenähtud juhul registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed pärast kordushääletamise päeva, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut.
Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on Riigikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab viie päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda Riigikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda.
Riigikogu asendusliikmete registreerimine
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Riigikogu asendusliikmed oma otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele.
Asendusliikmed registreeritakse erakondadele, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti kehtivatest häältest.
Valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna ringkonnanimekirjas eespool. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist.
Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaatide häälteprotsendid on võrdsed, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool.
Lisamandaatide registreerimine
Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele.
Võrdlusarvude tabelis on erakondadele arvutatud võrdlusarvud (lg 5) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi kompensatsioonimandaatide jaotamisel arvesse võtmata.
Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna võrdlusarv. Kui erakondadele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Kautsjoni tagasimaksmine
Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse.
Hääletamissedelite ja valimisdokumentide säilitamine
Valla- või linnasekretär säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla- või linnasekretär hääletamissedelite hävitamise ja dokumenteerib selle.
Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab riigi valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme.
Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirju säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis.
Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide ning muude valimisdokumentide säilitamise korraldab riigi valimisteenistus.
Valimisvahendite säilitamise valimistevahelisel perioodil vallas ja linnas korraldab valla- ja linnavalitsus.
Elektroonilise hääletamise rakendamine
Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat.
–
Elektroonilise hääle kontrolli rakendamine
Käesoleva seaduse §-s 48^6 nimetatud elektroonilise hääle kontrolli ei rakendata enne 2015. aastat.
Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega võib selles määratud ulatuses alates 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest rakendada katseliselt süsteemi, mis võimaldab valijal kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
Elektroonilise hääletamise komisjoni volituste algus
Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe kuu aja jooksul pärast käesoleva seaduse § 17^1 jõustumist.
Elektroonilise hääletamise komisjoni volitused algavad nimetamisele järgnevast päevast.
Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete volitused
2016. aastal moodustatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad käesolevas seaduses sätestatud korras hiljemalt 2020. aasta 31. mail, käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi arvestades.
Käesoleva seaduse lõike 2 punktis 7 nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni liige nimetatakse hiljemalt 2017. aasta 10. jaanuaril ning tema volitused lõpevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal.
Riigikogu Kantselei direktori nimetatud Riigikogu Kantselei ametniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 alusel nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikme nimetamisel.
Maakonna valimiskomisjoni liikmete volitused
2012. aastal moodustatud maakonna valimiskomisjonide liikmete volitusi pikendatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini.
Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud §-d 75 ja 79, mis jõustuvad 2003. aasta 2. märtsil.
Time: 1.028s
Back to Diff, Match and Patch